2.veebruaril on KÜÜNLAPÄEV

Käisime Vana-Võromaa Kultuurikojas muuseumitunnis. Muuseumitunnis kuuldust ja toimunud tegevustest kirjutasime jutu.

Küünlapäev on 2 .veebruaril. Öeldakse, et sellel päeval talve selgroog murdub. Küünlapäeval mängiti mänge. Naised ei tohtinud sel päeval vokiga kedrata. Mehed tegid tööd. Naised käisid külas. Naised jõid küünlapuna, see teeb põsed punaseks, nad olid terved ja sääsed ei tule kallale. Söödi ära toidud, mis olid jõuludest järgi jäänud. Küünlapäeval tehti lambarasvast küünlaid.

Kirjutas Kertu Loviisa

Igas toas pannakse küünal põlema. Sel päeval murtakse talve selgroog.

Läänemaal ja Saaremaal tähistatakse sel päeval jõulude lõppu. Keedeti

rituaalseid toite nagu putru ja sealiha ning valmistati küünlaid. Küünlapäev on naiste püha, siis käisid naised kõrtsis ja külas. Mehed tegid naiste tööd. Rangelt oli keelatud ketramine.

Kirjutas Tristan

Küünlapäev oli naiste püha,mehed tegid tööd ja naised pidutsesid ja pidasid mokalaata.Sel päeval käidi surnuaial ja põletati küünlaid.Vanasti tehti küünlaid lambarasvast ja meekärjest.

Küünlapäeval söödi tanguputru ja sea ribiliha.Naised jõid veini koos punase mahlaga ja lapsed punast mahla.Küünlapäeval ei tohtinud vokiga kedrata,sest kardeti,et hunt tuleb ja sööb su lambad ära.Meie saime muuseumis meisterdada.

Mina tegin toreda mesilase.Me saime mängida toredaid mänge ja meile näidati vanaaegseid asju.OLI TORE PÄEV!

Kirjutas Kärt- Getter

Tavaks on ütelda, et küünlapäeval murtakse talve

selgroog pooleks. Ma sain küünlapäeva kohta teada, et see oli rohkem naiste päev ning mehed pidid sel päeval tegema naiste kodused tööd. Naised läksid külla või kõrtsi, kus nad jõid punast veini, et saada ilusaid punaseid põski. Noored naised ja tüdrukud pidid morssi või mahl  jooma, et suvel sääsed kallale ei tuleks.

Küünlapäeval valmistati küünlaid lambarasvast, mesilaskärgedest ja kartulist. Usuti,et isetehtud rasvaküünlad põlevad eriti säravalt, neid põletati pidulikel juhtudel.Küünlapäeval söödi kõik jõulutoidud ära ning keedeti sealiha ja tehti tanguputru.

Küünlapäeval ei tohtinud vokiga lõnga kedrata, sest muidu tuleb hunt ja sööb kõik lambad ära.

Muuseumitunnis mängisime vanaaegseid mänge, siis näidati, kuidas vanasti lõnga tehti. Sõime piparkooke ja jõime küünlapuna. Meile räägiti mesilastest ja meest, et need on me tervisele väga vajalikud. Meisterdasime käevõru, mille peal oli mesilane. Mina panin mesilasele ise kuuma liimiga silmad, suu ja lilled.

Muuseumikülastus oli vinge ja õpetlik, mulle meeldis väga! :)

Kirjutas Lisete 

Kirikukalendris on see neitsi Maarja puhastamise püha. Küünlapäev on üks tuntumaid talvepoolituspühasid ehk täpselt talve keskkoht, pool talve on möödas ja pool veel ees. See on tuntud ka naiste pühana. Naised ei pidanud sel päeval tööd tegema, nad pidasid mokalaata ja jõid küünlapuna (vein segatud mahlaga). Usuti, et see muudab naiste põsed punaseks ja suvel ei ründa sääsed neid nii palju.

Küünlapäeval söödi rammusat toitu, tanguputru ja sealiha. Sel päeval vooliti ka lambarasvast ja mesilasvahast küünlaid ning mängiti mänge. Küünlaid põletati ja kirikutes palvetati, et need põleksid kauem. Ketramine on sel päeval keelatud.

Muuseumitunnis kuulasime küünlapäeva kommetest ja mesilastest, mängisime kahte mängu ja meisterdasime käevõru. Mängud oli toredad, mulle meeldis nii võimalikult kiiresti pulkade otsa makaronide panek kui kalamees. Mesilasega käevõru kinkisin vanaemale sünnipäevaks. 

Muuseumitund oli huvitav, sain teada asjadest, mida varem ei teadnud.

Kirjutas Emily Ethel